Store fondsdonationer gør det muligt for Grønland at styrke sorgberedskabet for børn og unge

Det skal sikre specialiseret sorgterapi og en mere helhedsorienteret integration af sorg i eksisterende behandlingstilbud. 65–70 % af unge og unge voksne har mistet én eller flere gange til selvmord — og derudover kommer alle de øvrige tab. 

Samarbejdet bygger videre på sorgindsatser igangsat af Det Nationale Sorgcenter på baggrund af organisationens undersøgelse af sorg i Grønland, som viste et stort behov for sorgstøtte og sorgterapi. De sidste tre år har frivillige, som selv har mistet, ydet sorgstøtte via Aliasoqatit (Sammen i sorgen) bl.a. til 200 sorgramte gennem sorgcaféer i Nuuk og Qaqortoq, der nu udvides til andre byer. Dertil har 200 fagfolk på tværs af sektorer deltaget i et fagligt grundkursus om sorg og sorgreaktioner.  

Men børn og unge i sorg har behov for mere end netværk og frivillig støtte. Derfor ansætter Inulerivik – Nationalt Terapi og Rådgivningscenter i Grønland to specialiserede sorgterapeuter, som får det som særlig opgave at behandle børn, unge og unge voksne med komplicerede sorgreaktioner i hele Grønland.  

“Med støtte fra fonde via Det Nationale Sorgcenter og Naalakkersuisut kan vi nu arbejde for at sikre, at børn og unge i Grønland får adgang til specialiseret sorgterapi — tæt på deres hverdag og med respekt for lokale forhold,” siger Heidi Lindholm, Departementschef for Børn, Unge, Familier og Indenrigsanliggender. 

Sorgterapeuterne får løbende faglig støtte fra Det Nationale Sorgcenter i form af metodeudvikling, opkvalificering og supervision. De nye sorgtilbud udvikles med udgangspunkt i grønlandsk sprog, kultur og erfaring samt specialiseret faglig viden om sorg fra sorgcentret. 

Uddannelse er også en afgørende del af projektet. I samarbejde med Ilisimatusarfik (Grønlands Universitet) tilbyder man ”Diplommodul Sorgrådgiver” — en efteruddannelse, der skal opbygge kompetencer hos fagfolk på tværs af professioner til at yde sorgstøtte og identificere komplicerede sorgreaktioner hos efterladte. Det er en vigtig brik i at styrke det sammenhængende sorgberedskab i Grønland 

“Vi ved, at sorg og selvmord står i farlig alliance. I Grønland har mange unge mistet til selvmord, og behovet for specialiseret sorgterapi er stort. Med dette samarbejde tager vi et afgørende skridt mod et varigt sorgberedskab, der kan redde liv og skabe håb,” siger Preben Engelbrekt, direktør for Det Nationale Sorgcenter. 

“Vi støtter initiativer, der skaber langsigtet forandring for børn og unge. Sorgberedskabet i Grønland er et pionérprojekt, hvor lokal forankring og faglig kvalitet går hånd i hånd”, siger direktør Jacob Hjulmand i Honoré Fonden. 

“Efter at have understøttet Det Nationale Sorgcenters opstart i Grønland, er vi glade for at kunne fortsætte fondens støtte til sorgarbejdet – denne gang med fokus på den strukturelle forandring, der sikrer børn og unge adgang til landsdækkende, specialiseret sorgterapi,” siger Esther Nørregård-Nielsen, direktør for Oak Foundation Denmark. 

Sammenlagt løber projektet over tre år og har til formål at etablere et varigt, lokalt forankret sorgberedskab med fagfolk, der forebygger og behandler komplicerede sorgreaktioner — og medvirker til at reducere risikoen for selvmord blandt unge i Grønland. 

TUSAGASSIUUTINUT NALUNAARUT 

Aningaasaateqarfinnit annertuunik aningaasaliisoqarneratigut meeqqanut inuusuttunullu toqusoqarneratigut aliasuuteqartunut upalungaarsimanerup Kalaallit Nunaanni nakussassarneqarnissaa pisinnaanngorpoq  

Toqusoqarneratigut aliasuuteqarneq Kalaallit Nunaanni initoorujussuuvoq — pingaartumik meeqqani, inuusuttuni aamma inuusuttuni inersimasuni, amerlasuutigut taakku annaasaqarneq artornartoq kisimiillutik atortarlugu. Taamaattumik Det Nationale Sorgcenteri qanimut suleqatigalugu Kalaallit Nunaat maanna pingaarutilimmik alloriarpoq. Naalakkersuisunit (Kalaallit Nunaanni Naalakkersuisunit), Den A.P. Møllerske Støttefondimit, Honoré Fondenimit, Oak Foundation Denmarkimit tapersersorneqarluni toqusoqarneratigut aliasuuteqartunut upalungaarsimasunik nuna tamakkerlugu pilersitsisoqassaaq.  

Tassuuna aliasuuteqartunut katsorsaanermik immikkut aallussinissaq qulakkeerneqassaaq, aammalu katsorsaanissamik neqeroorutinut pioreersunut ataatsimut isiginninnerulluni aliasuuteqarneq ilanngutitinneqassalluni. Inuusuttut, aamma inuusuttut inersimasut 65–70 %-ii imminut toquttoqarneratigut ataasiarlutik, imalunniit arlaleriarlutik annaasaqarnikuupput1 — aamma tamatuma saniatigut annaasaqarnerit allat ilanngullugit. 

Suleqatigiinneq, Kalaallit Nunaanni aliasuuteqarneq pillugu suliffeqarfiup misissuisimanera tunngavigalugu aliasuuteqartut tapersersorneqarnissamik aamma aliasuuteqarnermi katsorsarneqarnissamik annertuumik pisariaqartitsisoqarneranik takutitsiffiusoq tunngavigalugu toqusoqarneratigut aliasuuteqartunut Det Nationale Sorgcenterimit suliniutinik aallartinneqarsimasunik ineriartortitseqqippoq. Kajumissutsiminnik suliallit, toqusoqarneratigut namminneq annaasaqarsimasut, Aliasoqatit (Toqusoqartillugu aliasuutinik oqilisaqatigiiffik) aqqutigalugu, ilaatigut Nuummi aamma Qaqortumi, maanna aamma illoqarfinnut allanut annertusineqartoq, toqusoqarneratigut aliasuuteqartunut naapeqatigiissitsisarnerit aqqutigalugit aliasuuteqartunik 200-nik ukiuni kingullerni pingasuni tapersersuipput. Tamatuma saniatigut suliassaqarfimmi suliallit 200-t ingerlatsivinnit assigiinngitsuneersut aliasuuteqarneq aamma aliasuuteqarnermi qisuariaatit pillugit tunngaviusumik pikkorissartitsinernut peqataanikuupput.    

Kisianni meeqqat aamma inuusuttut aliasuuteqartut attaveqarfinnit aamma kajumissutsiminnik sulialinnit tapersersorneqarnerit saniatigut annertunerusumik pisariaqartitsipput. Taamaattumik Inulerivik – Kalaallit Nunaanni nuna tamakkerlugu katsorsaanermik- aamma siunnersuinermik sullissivik aliasuuteqartunut katsorsaasunik marlunnik atorfinitsitsivoq, Kalaallit Nunaat tamakkerlugu meeqqat, inuusuttut aamma inuusuttut inersimasut aliasuuteqarnerminni sakkortuumik qisuariaatillit immikkut suliaqarfigissallugit.   

“Det Nationale Sorgcenteri aamma Naalakkersuisut aqqutigalugit aningaasaateqarfinnit tapersersorneqarluta maanna Kalaallit Nunaanni meeqqat aamma inuusuttut immikkut ilisimasaqarlutik aliasuuteqartunik katsorsaasartunit ikiorneqarnissaasa qulakkeerneqarnissaat sulissutigisinnaanngorparput — taakku ulluinnarni inuunerat qanillillugu, aamma sumiiffinni pissutsit ataqqillugit,” Heidi Lindholm, Meeqqanut, Inuusuttunut, Ilaqutariinnut aamma Nunamut Namminermut Naalakkersuisoqarfimmi pisortaq oqarpoq. 

Aliasuuteqartunut katsorsaasut suliassaqarfiup iluani periutsinik ineriartortitsinikkut, piginnaanngorsarnikkut aamma sulianut tunngasut pillugit oqaloqatigineqartarnikkut Det Nationale Sorgcenterimit ingerlaavartumik tapersersorneqassapput. Aliasuuteqartunut neqeroorut nutaaq kalaallit oqaasii, kulturiat aamma misilittagaat, kiisalu aliasuuteqarneq pillugu sorgcenterimi immikkut ilisimasat aallaavigalugit ineriartortinneqassaaq.  

Ilinniartitaaneq suliniummi pingaarutilimmik aamma ilaavoq. Ilisimatusarfik (Kalaallit Nunaanni universiteti) suleqatigalugu ”Aliasuuteqartunut siunnersortitut diplomimik ingerlatsivik” —  suliassaqarfimmi assigiinngitsuni suliallit aliasuuteqartunik ikiunissaannut aamma qimagaasut akornanni sakkortuumik aliasuuteqarlutik qisuariaatilinnik paasisaqarnissamut ilinniaqqillutik piginnaanngorsaqqinnissaannik ineriartortitsisussaq neqeroorutigineqarpoq. Kalaallit Nunaanni aliasuuteqartunut upalungaarsimanerup ataqatigiissup nakussassarneqarnissaanut tamanna pingaarutilimmik inissisimavoq.  

“Aliasunneq aamma imminut toqunneq ulorianaatilimmik ataqatigiittut ilisimavarput. Kalaallit Nunaanni inuusuttut amerlasuut imminut toquttoqarneratigut annaasaqarnikuupput, aammalu aliasuuteqartunut immikkut ilisimasalinnit katsorsarneqarnissamik pisariaqartitsineq annertulluni. Suleqatigiinneq manna aqqutigalugu aliasuuteqartunut upalungaarsimasunik, inuunermik annaassisinnaallunilu neriuummik pilersitsisinnaasumik, ingerlaavartunik pilersitsinissamut pingaarutilimmik alloriarpugut,” Preben Engelbrekt, Det Nationale Sorgcenterimi direktøri oqarpoq.   

“Suliniutit meeqqanut aamma inuusuttunut siunissamut ungasinnerusumut allannguinermik pilersitsisussat tapersersorpavut. Aliasuuteqartunut upalungaarsimasoqarneq Kalaallit Nunaanni nutaaliorluni suliniutaavoq, summiiffimmit aallaaveqarneq aamma suliassaqarfiup iluani pitsaassuseq tamatumani ingerlaqatigiillutik”, Jacob Hjulmand Honoré Fondenimi direktøri oqarpoq. 

“Det Nationale Sorgcenterip Kalaallit Nunaanni aallartitsinera tapersersoreerlugu toqusoqartillugu aliasuuteqartunut suliaqarnerup aningaasaateqarfimmit tapersersorneqarnera  ingerlatiinnarneqarsinnaammat nuannaarutigivarput – tamatumuuna meeqqat inuusuttullu aliasuuteqartut nuna tamakkerlugu immikkut ilisimasalinnit katsorsarneqarsinnaanissaannik qulakkeerinniffiusumik aaqqissuussaanikkut allannguinissaq qitiutillugu,” Esther Nørregård-Nielsen, Oak Foundation Denmarkimi direktøri oqarpoq. 

Suliniut katillugu ukiut pingasut sinnerlugit ingerlassaaq, aammalu ataavartumik, sumiiffimmit aallaavilimmik suliassaqarfimmi sulialinnit inuttalimmik aliasuuteqartunut upalungaarsimasunik sakkortuumik aliasuuteqarnissamik pitsaaliuillunilu katsorsaanermik suliaqartussamik pilersitsinissamik siunertaqarluni — aamma Kalaallit Nunaanni inuusuttut akornanni imminut toqunnissap aarlerinaataanik annikillisitsinissamut peqataassalluni.